Pole palju kergem ilma
kuid andestust vastu võtta ei saa
Sa enne vaata mulle silma
ja ütle, et mind armastada ei saa

Siis kaob viimaks hingest viha
ja edasi lõpuks liikuda saan
ehk enne Uut ei ihka sinu silmi enam näha
viimaks rahus elada siis saan

Minu hulkur

Jälle korjab hulkur teelt mind üles.
Ta igavesti vana ja unustatud,
Kuid siiski kannab ta mind süles.

Ta kostab karmilt: "Lähme siit alleelt, murepundar, ma pean jooma!"
Möödub hetk ja olengi õnnelike baaris.
Kaaslasele täidab unistuste neid bokaali
ja minu rumal peake hakkas mõtteid looma.

Imetlen, salvrätile jõuan kirjutada tähtsaima vokaali,
kaugemale ei jõua, sest mõistust summutab sireen.

Kajab mõte, kuskil kaugel, seal kuhu kaovad võtmed, sõnad ja raha
Üha selgemaks saab reaalsus, et luulemürk mu siia tõi, meenub suhete migreen.
Tagasi ma ei taha!


- Aitäh neile, kes usuvad isegi siis, kui ma ise ei usu.

Nyan Cats

Nyan Cat on üks igavesti närvidele käiv ja kummitav asi aga ma ei teadnud, et asjaga on edasigi liigutud:

http://www.youtube.com/watch?v=68slZU0j6Lc&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=ZnMvrp87JRI&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=bBrsCV-631E&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=QjyiAyo_3vw&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=aPrKEnMCTPI&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=RnaLA8RCkRU&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=9cY2VybnyNE&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=fWCs-0RGHFU&feature=related

ja palju palju veel... Nautige!

Persona non grata

Eile/Täna avastasin, mida tähendab, kui Sulle valetab keegi väga kallis inimene otse silma. Väidetavalt Sinu säästmiseks aga tegelikult paneb see ikka imestama, miks selliseid inimesi üldse usaldada. Miks üldse inimesi usaldada? Iga sõna/usaldatud asi on relv Sinu vastu. Aitäh, õppetund omandatud, see isik on nüüd mu elus non grata.

Vaatasin ära Robocopi filmid (3 täispikka filmi)

See oli täiesti jõhker. vaatad seda filmi nagu mingi filmikunsti teadlane,
sest stsenaarium on nii naiivne kui vähegi saab, näitlejate töö väga kahtlane ja efektid ja kõik kõik on üli robustne - sihuke, et õiguse mõistmine käib rusika ja kahuriga. Boom!

Lingid traileritele, mis väga hästi iseloomustavad üldist emotsiooni on siin (siiralt soovitan vaadata ja natuke naerda)

http://www.youtube.com/watch?v=clqK5OC3BWE

http://www.youtube.com/watch?v=rOdELisKpP4&NR=1

Sain veel lisaks teada, et Robocop ei oska käia normaalselt ja omab väga väga väga haiget arusaama juriidilistest terminitest, huumorist, õiglusest, bioloogiast, IT-st ja ka füüsikast

Koogile paneb kirsi see, et Robocopist oli tehtud ka seriaal, kus robocop käitub rohkem supermani stiilis inimesena kui robotina.


O.

Aitab, nüüd jälle blogin

Aitab edasi lükkamisest. Alustan taas blogimise protsessi (sajas kord vist)

Seekord alustaks sellest, et viibin taaskord alaliselt Pärnus ja olen avastanud, et siin on õhk parem, loodust rohkem ja eesti keeltki kuuleb rohkem. Tegin oma peas väikese revideerimise ja avastasin, et polegi niipalju muutunud kui arvasin.

Pärnu Kolledžki on üsnagi häid muljeid jätnud esimese kolme päeva jooksul. Fotoaparaadilt puhusin ka tolmu pealt ja asun rõõmsalt taas vanu hobisid üles korjama.

Niipea kui luuletustevaim munast koorub ja taas hõõguma lööb asun ka midagi lüürilist (minu mõistes) üles panema.

Oma muusika maitsest niipalju, et jätkuvalt kuulan Disturbed, SDRE, Pendulumi ja kõike mis vahepeale mahub.

Raamatuid pole viimati lugenud, kuid üks kukkus kapist eile õhtul jalale ja kavatsen teda karistada suure koguse lugemisega.

O.

Öine mõte ;)

Kumb on tähtsam,
kas rütm või instrumendi heli?
meloodia või sõnad?
luuletuse vorm või sisu?

See küsimus taandub kaheks:
1. Kui tegemist on äärmustega, siis on ilmselge, et peale jääb suvaline keskpärasus - meloodia ilma sisuta pole mitte tuhkagi väärt, see on nagu ilusa pakendiga õhu müümine. Sisukat, kuid halvasti esitatud teatritükki ei suuda keegi välja kannatada.
2. Mis teha siis kui on vaja eelistada kahte äärmust? Kumb on tähtsam? esteetiline külg või sisuline?

Kui nüüd arutleda selle üle, siis tuleks alustada vist veidi kaugemalt, esteetikast. Esteetika on ise-enesest lihtsalt meeltega tajutavate rütmide ja kooskõlade mäng. Seega esteetikale, vormile ning meloodiale võib võrdusmärgid vahele tõmmata. Sellise naudingu saab kenasti kaetud peolaua vaatamisest, ilusa prae nägemisest, kunstiteosest - kõigest, mis on seotud iluga, järelikult suuresti seotud ka meeltega. Jõuamegi selleni, et esteetika on puht meeleline, subjektiivne, sõltuv subjektist. Arvan, et I. Kant jääks juba seisma ja ütleks lihtsalt: sisu on mõistuslik, järelikult eelneb tajule. Minu meelest vajavad mõlemad ikkagi tajumist. Ilma eelnevate kogemusteta ei saa tulla sisu.

Kui nüüd vaadata lausa emotsionaalselt asja poole, siis suvaline rõõm võib olla täiesti ära solgitud koleda ettekandega. Teiselt poolt, pisut pragmaatilisemalt vaadates ilmneb, et esteetikal ilma sisuta puudub igasugune praktiline väärtus. Kui tihti mõtleme ja meenutame luuletuse vormi? Pigem siiski sisu. Raamatu kaas räägib palju vähem kui 700 lehekülge sisu (erandid kinnitavad reeglit).

Mis oleks siis nii sisu kui ka esteetika nõutav miinimum? Paraku kõigile meeldida ei saa iial. Seega autorilt nõutav miinimum oleks selline, et valim saaks nii esteetilise kui ka sisulise naudingu teosest. Täpse piiritluse üle pole vast mõtet arutleda aga kas on mõni igikestev esteetika reegel, mida peaks alati täitma või arvesse võtma? Minu meelest on.

Iga teos peab pakkuma naudingut. Seega ta peab olema kindla sihi ja kallakuga. Traagiline teos peab olema traagiline. Huumor peab olema naljakas. Luuletuses peab olema mingigi vorm. Laulul viis ja meloodia. Piiritlus sõltub kultuuriruumist: selle tavadest, arusaamadest, sisuliselt on iga isiku arusaam esteetilisusest peegliks tema vaimuelule
Sisu kohta on kõik niigi selge. Sisuta puudub teosel mõte ja suund juba ilmselgelt.
Parim variant on tasakaal või siis mõlema ülim perfektsus. Kui valida, eelistaksin siiski sisu.

=)

(Puhtalt minu arvamus!)

Smile O.